Kiiritusravi liigub üha enam MRI-juhitud ja adaptiivsete tehnikate suunas. Lagendijk jt (Nature Reviews Clinical Oncology, 2014) rõhutavad kujutamise ja ravi integreerimise olulisust.

Tulevikus peavad materjalid olema nii dosimeetriliselt täpsed kui ka väga hästi sobituvad kujutamistehnikatega nagu CT või MRI. Artefaktid või ebaselged tiheduse väärtused võivad raskendada ravi planeerimist ja verifitseerimist ning põhjustada ebakindlust doosi arvutamisel. See omadus muutub eriti oluliseks adaptiivse kiiritusravi kontekstis, kus kujutamine ja ravi on üha tihedamalt seotud.

Seetõttu peavad bolusmaterjalid pakkuma stabiilseid ja reprodutseeritavaid füüsikalisi omadusi kogu raviperioodi vältel. Samal ajal muutuvad üha olulisemaks ka sellised aspektid nagu hügieen, korduvkasutatavus ja patsiendisõbralik kasutus. Vaadates kiiritusravi tulevikku, on selge, et materjalid ei pea olema mitte ainult funktsionaalsed, vaid ka optimaalselt integreeritavad digitaalsetesse ja kujutisjuhitud töövoogudesse.